Kuidas avastati kohv? I Kus kohv kasvab? I Millised on suurimad kohvitootjamaad? I Missugune on kohvitaim? I Mis on kohvimari? I Mis on pärluba (peaberry)? Mis on haisuuba (black bean)? I Kas kohvi saab ka ise kasvatada? I  Miks kasutatakse erinevaid jahvatusastmeid?  I  Mis on GMO? I Mida tähendavad erinevad röstimisastmed? I Missugused maitseained sobivad kohviga? I Kuidas kohvisaaki koristatakse? I  Kas kohv on tervisele kasulik? I Kuidas eemaldada kohviplekki? I Kui palju kofeiini on ühes tassis kohvis? I I Kuidas säilitada avatud kohvipakki? Miks maitseb kohv teistes riikides teistsugune? I Missugune on kofeiini toime? I Mis on kohvi degusteerimine (cupping)? I Kas vee kvaliteet on kohvi jaoks oluline?

Kaldi legend. Kohv, nagu paljud suurepärased asjad meie elus, avastati juhuslikult. Kohvi avastamise kohta on mitmeid legende. Tuntuim neist räägib Etioopia Caffa piirkonna kitsekarjusest nimega Kaldi. Ühel õhtul nägi karjane oma kitsede magamasaamisega kurja vaeva. Kitsed olid närinud kohvipuu läikivaid lehti ja okstel kasvavaid punaseid marju. Kitsekarjane maitses ka ise marju ja muutus ünsa pea sama erksaks kui kitsekari. Ta viskas mõned marjad lõkkesse ja leekidest tõusis hõrk aroom. Hiljem pakkus keegi tugeva maitse mahendamiseks välja idee marjad purustada ja kuuma veega segada. Nii sündis kohvijook.

Kohv kasvab ekvaatoriaalses troopikas üle kogu maakera. Maailmas on viis peamist kohvikasvatuspiirkonda:

• Lõuna-Ameerika
• Kesk-Ameerika
• Aafrika
• Aasia
• Okeaania

Kohvi toodetakse umbes 60 riigis. Tähtsaimad kohvitootjamaad on:

• Brasiilia
• Colombia
• Vietnam
• Indoneesia
• India

Kohv kuulub madaraliste (Rubiaceae) sugukonda. Kohvitaim võib kasvada kuni 10 meetri kõrguseks, mistõttu seda nimetatakse ka kohvipuuks. Kohviistandustes kärbitakse kohvitaimed saagikoristuse hõlbustamiseks sobiva kõrguseni. Kohvitaime õied on valged ja nende lõhn meenutab jasmiini- või apelsinilõhna.

Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks.  Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud peale õitsemist. Marjad ei valmi ühel ajal, mistõttu peab samalt taimelt saaki koristama mitu korda. Igas kohvimarjas on kakas seemet ehk kohviuba.

Kohvitaime välimiste okste marjadel on vaid üks uba, mida tuntakse pärloana.

Haisuuba on kohviuba, mida on pärast korjamist valesti töödeldud ja selle maitse on eriti ebameeldiv. Haisuuba sisaldavad toorkohvipartiid praagitakse välja.

Kohvitaime kasvatamiseks tuleb istutada kohvioad 1-2 cm sügavusele pehmesse toitainerikkasse mulda oa lame külg allapoole. Alguses peab ube kastma kaks korda päevas. Potti tuleb nii idanemise kui võrsumise ajal hoida tuuletõmbuse eest kaitstult soojas kohas. Idanemine kestab 6-7 nädalat. Kohvitaim annab esimese saagi kolme-, enamasti siiski nelja-aastasena. Toatingimustes kasvab kohvitaim 2-4 meetri kõrguseks ja annab kuni 2 saaki aastas.

Kohvi valmistamisel on oluline kasutada õiget jahvatusastet. Õige jahvatusaste sõltub kohvivalmistusviisit. Pauligi kohvi pakenditel olev sümbol näitab, millist valmistusviisi kasutada. Näiteks filtrikohvi valmistamisel eriti peene jahvatusega kohvi kasutades on tulemuseks kõrbenud ja mõru maitsega kohv. Espresso valmistamisel jämeda jahvatusega kohvi ei saa tõelist espressot.

GMO on lühend terminist „geneetiliselt muundatud organism.” Seda kasutatakse taime, looma või mikroobi puhul, mille omadusi on geenimaterjali siirdamise teel muudetud. Paulig ei kasuta geneetiliselt muundatud toorkohvi.

Kohvi röstimisel toimuvad keemilised protsessid, mille käigus kujunevad välja kohvi maitseomadused: tasakaalustuvad happed, aroomid ja teised komponendid, mis määravad kohvi hapukuse, maitse, järelmaitse ja täidluse. Heleda röstiga kohvi maitse on hapukam kui tumedaks röstitud kohvil. Kohvisegu maitse sõltub oluliselt röstimisprotsessist (röstimisaeg, temperatuur jne).

Pauligi röstimisskaalal on viis erinevat röstimisastet:

Paulig Mundo Paulig President, Paulig Guatemala Paulig Classic, Paula, Paulig Colombia Organic, Paulig Kenya, Paulig Ethiopia Paulig espressod Paulig Parisien

Kardemon, aniis, kaneel ja vanill sobivad kohviga väga hästi. Kõige parem on maitsestada jahvatatud kohv vahetult enne kohvi valmistamist. Kohvi valmistamiseks võib kasutada erinevaid valmistusviise. Maitsestatud kohvioogi muudab täiuslikuks pisut vahukoort ning peale riputatud kohvi- või kakaopuru, nonparellid, šokolaadi- või mandlilaastud. Suhkru või suhkruasendaja asemel võib kohvi puhul kasutada ka mett, siirupit või fariinisuhkrut. 

Kohvisaak korjatakse sõltuvalt tootjamaast ja piirkonnast käsitsi või masinaga. Käsitisi korjamine on tavaline näiteks Colombias, Kesk-Ameerikas ja Aafrikas, kus istandused paiknevad tavaliselt järskudel mäenõlvadel ja marjad valmivad  ebaühtlaselt.

Mehaaniline kohvikoristamine on võimalik näiteks Brasiilias, kus istandused asuvad tasandikel ja saak valmib samaaegselt. Siiski korjatakse ka Brasiilias suurem osa saagist käsitsi.

Kohvi kohta on kogu maailmas läbi viidud suur hulk uurimusi. Need on näidanud, et terve inimene võib juua 4-5 tassi kohvi päevas. Kohvil on mitmeid tervisele kasulikke toimeid.  On tõestatud, et kohv ergutab ja vähendab väsimustunnet. Kohvijoomine suurendab väsimuse korral suutlikkust ja parandab lühiajalist mälu.

On üha enam teaduslikke tõendeid selle kohta, et kohv võib kaitsta suhkruhaiguse tüüp 2, maksavähi ja maksatsirroosi ning Parkinsoni tõve vastu.  Kofeiin aitab leevendada nende haigustega seotud sümptomeid, kuid kohvil võib olla ka närvirakke kaitsvaid omadusi. Kofeiin näib leevendavat ka astma sümptomeid.

Kohv sisaldab hulgaliselt antioksüdante, mis aitavad vananemisega seotud haigusi vältida või nende algust edasi lükata. Nii parandab kohv elukvaliteeti.

Rahvusvahelise PEC (Physiological Effects of Coffee) töögrupi liikmena toetab ja jälgib Paulig aktiivselt kohviga seotud teaduslikke uuringuid.

Värske kohvipleki saab eemaldada külma veega. Kui see ei aita, võib kasutada valge pesu jaoks mõeldud ensüümpesuaineid ja plekieemaldajaid. Vanu kohviplekke võib leotada nõudepesuvahendi lahuses (½ teelusikatäit nõudepesuvahendit 5 liitri vee kohta) ja seejärel pesta valgele pesule mõeldud pesuvahendi ning plekieemaldiga.

Ka värske koorega kohvi pleki saab eemaldada külma veega. Kangast võib pesta valgele pesule mõeldud ensüümpesuaine ja plekieemaldiga temperatuuril kuni 40-kraadi. Vana plekki võib leotada nõudepesuvahendi lahuses ((½ teelusikatäit nõudepesuvahendit 5 liitri vee kohta) ning seejärel pesta, nagu eespool kirjeldatud.

Et kohv püsiks värske ega kaotaks maitseomadusi, tuleb seda õigesti säilitada.

Vihjeid:

• Säilita kohvi alati originaalpakendis
• Hoia pakend tihedalt suletuna, et vältida kohviubade ja jahvatatud kohvi kokkupuudet õhuhapnikuga
• Hoia kohvi niiskuse eest
• Hoia kohvi kuumuse ja otsese päikesevalguse eest

Pea meeles!

• Ära vala kohvi originaalpakendist välja
• Ära säilita kohvipakki avatuna

Maitse-eelistused ja kohvi joomisviis sõltuvad kultuurist. Eri maade tarbijatel ja kohvitootjatel on erisugune arusaam sellest, missugune peaks kohv välja nägema ja kuidas maitsema. See määrab kasutatava toorkohvi kvaliteedi ja röstimisastme. Kohvi maitset mõjutab oluliselt ka vee kvaliteet, sest vesi moodustab 98,5 protsenti kohvijoogist.

Kofeiin on erguti, mis aktiveerib kesknärvisüsteemi. Ergutav toime kestab umbes 2-4 tundi, sõltuvalt individuaalsest ainevahetusest. On teada, et suitsetaja organismist kaob kofeiin kiiremini kui mittesuitsetaja omast. Raseduse ajal on kofeiini ainevahetusprotsess aeglustatud.

Cupping on konkreetse kohvinäidise kvaliteedi (maitse ja aroom) määramise tehnika. Kohvinäidiste ettevalmistusmeetodid on standardiseeritud. Kohvinäidist  nuusutatakse ja maitstakse, tihti kõrvuti teiste näidistega. Kohviimportijad ja -tootjad kasutavad seda tehnikat toorkohvipartiide kvaliteedi  hindamiseks. Hindajad täidavad tavaliselt üksikasjaliku hindamislehe, kus kirjeldatakse hinnatava kohvipartii mitmeid aspekte.

Pauligi kohvilaboris analüüsivad professionaalsed degustaatorid-kvaliteedispetsialistid kohvinäidiseid igapäevaselt.

Vee kvaliteet mõjutab kohvi maitset oluliselt, sest vesi moodustab 98,5 protsenti kohvijoogist.

Kohvi valmistamisel kasutatakse ainult joogivett. Arvatakse, et parima kohvi saab filtreeritud kraaniveest või pudeliveest. Ära aja segamini destilleeritud ja filtreeritud vett - esimeses ei ole mineraale, mis mõjutavad vee maitset. Vesi peab olema värske. Kui vesi on kaua seisnud (või pärast keetmist jahutatud), siis ei ole selles hapnikku, mis on vee maitse seisukohast oluline. Vesi peab olema värske ja külm.