Kohv on pärit piirkonnast, kus asub Etioopia. Selle järelduseni jõuti arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal, mis tõestavad, et kohvitaim on selles piirkonnas kasvanud sama kaua kui seal on olnud inimasustus.

Kohv, nagu paljud suurepärased asjad meie elus, avastati juhuslikult. Kohvi avastamise kohta on mitmeid legende. Tuntuim neist omistab selle au Etioopia Caffa piirkonna kitsekarjusele nimega Kaldi. Ühel õhtul nägi karjane oma kitsede magamasaamisega kurja vaeva. Kitsed olid närinud kohvipuu läikivaid lehti ja okstel kasvavaid punaseid marju. Kitsekarjane maitses ka ise marju ja muutus ünsa pea sama erksaks kui kitsekari. Ta viskas mõned marjad lõkkesse ja leekidest tõusis hõrk aroom. Hiljem pakkus keegi tugeva maitse mahendamiseks välja idee marjad purustada ja kuuma veega segada. Nii sündis kohvijook.

Jutud kohvi kohta jõudsid Euroopasse 17. sajandil. Esimesena hakkasid kohviga kauplema Veneetsia kaupmehed. Nad hakkasid laevadega toorkohvi Mocha sadamast Euroopasse toimetama. Itaaliast levis kohv mujale Euroopasse: kõigepealt Marseilles’isse, Amsterdami ja Londonisse.

Valgustusajastul, 18. sajandil toetas uus jook selget mõtlemist ja intellektuaalset mõttevahetust