Kohvi juuakse üha rohkem nii traditsioonilistes kohvimaades kui ka tee joomise poolest tuntud riikides. Maailma toorkohvi kogutoodang on sel aastal ca 118 mln kotti ja tarbimine ca 125 mln kotti. Brasiilia on endiselt suurim kohvitootjamaa ja Aasia riigid suurendavad kiiresti oma osakaalu. Seoses kliimatingimuste muutusega võivad nende riikide tootmispiirkonnad ja sealsed kasvutingimused lähitulevikus murranguliselt muutuda.

Sellist infot jagati 6. novembril Pauligi iga-aastasel kohviseminaril, kus peaesinejaks oli rahvusvahelise kohvifirma VOLCAFE Switzerland Ltd tegevdirektor Jan Lühmann. Lühmanni sõnul tarbitakse suurimates kohvitootjamaades, nagu Brasiilia ja Aafrika riigid, kohvi varasemast rohkem. Ka Ida-Euroopa riike, näiteks Venemaad ja Ukrainat, peetakse tulevasteks kohvi suurtarbijateks. Praegu tarbitakse Ida-Euroopas umbes 8.7% kogu maailma kohvitoodangust.

“Kohvist on saanud kogu maailma tarbekaup. Näiteks jaapanlased ja korealased, keda tuntakse teejoojatena, tarbivad üha enam kohvi,” räägib Lühmann.

Kohvisortidest on kasvanud robusta toodang. Odavamat robustat kasutatakse muuhulgas lahustuvas kohvis ja seda kasvatatakse peamiselt Aasias.

“Kohvijoojateks saadakse tihti lahustuva kohvi kaudu. Lahustuva kohvi tarbimine on nn uutes kohvimaades kasvanud. See selgitab osaliselt robusta müügi kasvu. Araabika on endiselt kõrge kvaliteediga kohvide tooraine.  Araabika moodustab umbes 60% maailma kohvitoodangust,” selgitab Lühmann.

Erikohvid, takeaway ehk kaasa võetavad kohvid ja koduste kohviseadmete areng on saanud kohvimaailma trendideks. Tarbijad nõuavad järjest enam kõrgekvaliteedilist kohvi, seega on maitse ja kvaliteet kohvi valikul tähtsaimad tegurid. Lühmann ennustab, et nn keskmise kvaliteediga kohvid kaovad ja Pauligi sarnastel kõrge kvaliteediga kohvi tootjatel läheb veel paremini.   

Pauligi positsioon Soome jaeturul on paranenud. Paulig lainedab aktiivselt tegevust ka lähiriikidesse. Eksport Baltimaadesse ja Venemaale moodustab kuuendiku ettevõtte kogutoodangust ja koguseline kasv eelmise aastaga võrreldes on 15%. Paulig on röstitud kohvi osas Baltimaades ja Venemaal müügimahu järgi teisel kohal. 2006. aastal moodustas Pauligi osa kogu Soome kohviekspordist 83%.

Kliimamuutused mõjutavad ka kohvivaldkonda

Seoses kliimamuutusega võivad kohvikasvatuspiirkonnad järgmistel aastakümnetel kogeda radikaalseid muutusi. Kõrgema kvaliteediga kohvidele sobib kasvamiseks kõige paremini mägismaa, kus kliima vaheldub subtroopilisest mõõdukani ja temperatuur 15-25 kraadini. Arvatakse, et soodsaim kasvuala tõuseb umbes 38 cm aastas.

“Paduvihmad ja orkaanid murendavad järjest rohkem pinnast. Kohvikasvatajate olukord võib ettearvamatute ilmastikutingimuste tõttu halveneda. Tulevikus võib kohvikasvatusele ohuks olla ka kasvav energiataimede tootmine,” märkis Lühmann.

Vastutussertifikaat kasvatab heaolu ja kindlustab kõrge kvaliteedi

Üks kestva arengu toetamise võimalus on kasutada vastutustundlikkuse sertifikaadiga kohvi. Aasta tagasi tõi Paulig turule oma esimese UTZ sertifikaadiga kohvi - Paulig Mundo. Nüüd valmistatakse ka Paulig Espresso Originale UTZ sertifikaadiga kohviubadest. UTZ CERTIFIED on ülemaailmne sõltumatu sertifitseerimisprogramm, mis kontrollib ning tõendab vastutustundlikku kohvitootmist. Kiiresti kasvav UTZ Certified on juba kasutusel mitmetes Euroopa riikides ja USAs. 

UTZ sertifikaadiga toorkohvi müüvad lisaks väikeistandustele ka suured kohviistandused ja seda on saadaval kõigis piirkondades, kust Paulig toorkohvi ostab. Nii tagame piisavalt suured toorkohvivarud ja kindlustame kohvisegude kõrge kvaliteedi ning sobivuse tarbijate maitsele.

Muud maailmas kasutatavad vastutustundlikkuse sertifitseerimisprogrammid on näiteks Fair Trade, Rainforest Alliance ja 4C. Lisainfot sertifikaatide kohta leiad Jan Lühmanni esitlusest www.paulig.fi/kahviseminaari/.

Lisainfo

Pekka Pirinen, tegevdirektor, Gustav Paulig Ltd

Tel. +358 9 3198 247

Seminari materjalid ja fotod www.paulig.fi/kahviseminaari/

6.11.2007