Toidujäätmete koht ei ole torustikus

Pahatihti satuvad kodusest majapidamisest kanalisatsiooni erinevad toidujäätmed – vedelema jäänud supipõhi, kasutatud toidurasva jäägid ning suisa igapäevaselt ka kohvipaks. Tallinna Vesi manitseb, et see pealtnäha süütu tegevus võib kaasa tuua tõsise kahju.

Toidujäätmete koht ei ole torustikus

Võite küsida, mis hullu siis ikka juhtuda saab, kui biolagunevad toidujäätmed torustikku satuvad? Tõsi, ühekordsel biolaguneva jäätme viskamisel kraanikaussi ei juhtugi enamasti midagi silmaga nähtavalt halba, ent aja jooksul kipub toidus sisalduv rasv toruseintele ladestuma ja muudab toru üha raskemini läbipääsetavaks. Enamasti ei teata, et muuhulgas on väga suur ka kohvipaksu rasvasisaldus, mistõttu tuleks kohvipaks samuti eraldi kokku koguda. Oluline on silmas pidada lihtsat põhimõtet: kanalisatsioonisüsteemi võib visata vaid tualettpaberit, mis on mõeldud seal lagunema. Ei potist ega kraanikausist ei tohiks alla lasta midagi muud.

Rasv on soodne pinnas, millele saavad kinnituda kõiksugu muud jäätmed, mis kanalisatsiooni satuvad ja nii võibki tekkida tüütu tropp. Ummistus võib tabada nii Sinu enda kraanikausis või tualetipotis, alumise naabri juures, maja keldris või juba tänavatorustikus. Kanalisatsiooniavarii ei ole aga mingi naljaasi ja seda võivad kinnitada kõik need, kes on elus selle ebameeldiva olukorraga silmitsi olnud. Samuti võib suurema ummistuse tagajärjel tekkida ka keskkonnareostus, sest kaevudest üles ajavat reovett ei ole paraku võimalik kuidagi kinni püüda.

Toidujäätmere viskamine kanalisatsiooni - rott kanalisatsioonis

Seal, kus on toitu, on ka rotid

Kui ainuüksi ummistus ei tundu veel piisavalt hirmutav väljavaade, siis kas oled kunagi mõelnud veel sellele, miks kanalisatsioonisüsteemi erinevate tülikate parasiitide, näiteks rottide levikuga seostatakse? Jällegi võib tuua otsese seose kanalisatsiooni sattuvate toidujäätmetega, mis on närilistele tõeliseks maiuspalaks ja meelitavad neid ligi.                                                                                           

Läkski läbi

Alati ummistust kohe ei teki ja ka rotid võivad tunduda kauge probleemina. Sellegipoolest tasub mõelda ka taolise käitumise keskkonnamõjule. Esiteks jääb ära kasutamata biojäätmetes peituv potentsiaal, mida oleks võimalik saada nende väärindamisel. Teiseks ei tähenda see, et eilne kotlet edukalt Sinu kanalitorustikust edasi liikus, et probleemi ei ole.

Kõik Tallinna ja mitmete lähivaldade reoveed puhastatakse Paljassaare reoveepuhastusjaamas, kus ööpäevaringselt töötab palju seadmeid ja inimesi, et reoveega jaama jõudvad jäätmed jälle veest eraldada ja prügikäitlejale üle anda. Aastas võtab Tallinna Vesi reoveest välja isegi kuni 900 tonni jäätmeid ning kahjuks ei näita see number märkimisväärset langustrendi.

 

Appi, ummistus!

Juhul kui vastik ummistus on aga juba tekkinud, hoidu võimalusel torusiili kasutamisest, sest tegu on üsna tugeva kemikaaliga, mis vees lahustub ja milles sisalduvad ained võivad seetõttu hõlpsalt loodusesse jõuda. Teiseks kulutavad kontsentreeritud vahendid pikas perspektiivis torude tihendeid. Kanalisatsiooniummistuse kõrvaldamisel võib mõnel juhul abi saada valamupumbast, ent kui olukord on hull, tasub abi saamiseks pöörduda juba professionaalide poole ja mis peamine – hoiduda edaspidi jäätmete sattumisest kanalisatsiooni.

Tallinna Vesi
Back to top