Ühe soomlase kohta valatakse aastas kanalisatsiooni üle kahe liitri kohvi
Loodusvarade keskuse (Luke) hiljutise toidukao uuringu* kohaselt läheb kohvi, teed ja kakaod kokku raisku rohkem kui paljusid teisi toite. Soomlased valavad aastas kanalisatsiooni umbes 2,5 liitrit kohvi inimese kohta ja ligi 4 liitrit leibkonna kohta. See moodustab umbes 13% kodumajapidamistes ühe aasta jooksul ära visatavast toidust. Kohvi ja toidu raiskamisega seotud harjumusi on kerge muuta vastutustundlikumaks, pöörates tähelepanu igapäevastele tavadele.
Koostöös Pauligiga läbi viidud Luke uuringu kohaselt on ülekaalukalt suurim kohvi raiskamise põhjus see, et kohvi valmistatakse korraga liiga palju. Eriti palju läheb kohvi raisku sellistes majapidamistes, kus seda juuakse ohtralt ja sageli. Geograafiliselt läheb eriti palju kohvi raisku Põhja- ja Ida-Soomes, samas kui Helsingis ja Uusimaal esineb raiskamist vähem.
2019. aasta lõpus läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et lisaks kuumadele jookidele läheb kodudes kõige rohkem raisku köögivilju ja piimatooteid. Kokku viskavad soomlased ära umbes 20kg toitu inimese kohta aastas, millest umbes 13% moodustab kohv.
Soomlased on kohvirahvas: Pauligi kohvitarbimise uuringute kohaselt joob kohvi umbes 88% soomlastest ja keskmine päevane tarbimine on üle kolme tassi.** Umbes 70% soomlastest joob hommikukohvi.*** Luke toidukao uuringu järgi läheb kõige rohkem raisku hommikukohvi, kuna osa valmistatud kohvist valatakse kanalisatsiooni. Kohvi suur osakaal raiskuläinud toidu hulgas üllatas Luke teadureid Hanna Hartikainenit ja Inkeri Riipit.
„Selles uuringus hindasime vedelate jäätmete osakaalu kodumajapidamistes esimest korda, seega pole varasemate koguste kohta võrreldavaid andmeid,“ ütlevad Hartikainen ja Riipi.
Kohv väärib nautimist
Kohvi teekond päritolumaadest Soome tarbija tassi on pikk ja hõlmab mitmeid erinevaid tööetappe. Kõige suurema osa kohvitootmise süsinikujäljest moodustab kohviubade kasvatamine ja töötlemine päritoluriikides. Suuruselt teine kliimamõju tekib kohvi valmistamisel ja nautimisel.
„Hea kohv väärib nautimist. Iga viimane kui kohviuba on väärtuslik ja selle nimel on tehtud palju tööd. Paulig püüab vähendada kohvi mõju kliimale nii kohvi päritolumaades kui ka oma tootmisüksustes. Lisaks tahame veelgi paremini mõista, kuidas saaksime koos soomlastega vähendada kohvi valmistamise ja raiskamise mõju. Seetõttu tahtsime osaleda Luke uuringus ja uurida täpsemalt äravisatava kohvi osakaalu ja selle põhjuseid,“ ütles Pauligi jätkusuutlikkuse ja avalike suhete juht Lea Rankinen.
Kodumajapidamised saavad palju ära teha kohvi raiskamise ja keskkonnamõju vähendamiseks. Paulig kutsub kõiki kohvijoojaid vähendama kohvi raiskamist.
„Säästke energiat! Ärge raisake kohvi valmistamisel vett ja keetke ainult nii palju kohvi, kui korraga ära joote. Kohvi ei tohiks jätta sisselülitatud kohvimasinasse, vaid kogu järelejäänud kohv tuleks valada termosesse või kasvõi jääkuubikuvormidesse, et seda hiljem nautida. Kohvipaksu taaskasutamist piirab vaid kujutlusvõime! Olen kuulnud, et kohvipaksu on kasutatud näiteks aiamaa väetamiseks, libedusetõrjeks ja isegi näomaski tegemiseks,“ vihjas Rankinen.
Näpunäited kliimasõbralikuks kohvi valmistamiseks
1. Vältige raiskamist: tehke kohvi ainult nii palju, kui on joojaid. Kui valmistate korraga rohkem kohvi, valage kohv termoskannu. Kohv püsib termoses värske pool tundi. Järelejäänud kohvist võib teha sügavkülmikus kohvimaitselisi jääkuubikuid, mis sobivad kuuma kohvijoogi jahutamiseks või näiteks piimaga tarbimiseks. Lisaks saab kohvi kasutada mitmesugustes kastmetes, dippides ja küpsetistes.
2. Säästke elektrit: lülitage kohvimasin sisse ainult kohvi valmistamise ajaks. Ärge laske kohvil kannus seista.
3. Taaskasutage kohvipaksu: visake see komposti või biolagunevate jäätmete hulka – kui teil on aias roosipõõsas, võite kohvipaksu ka selle juurtele kallata. Talvel saab kohvipaksu kasutada libedusetõrjeks. Kohvipaks sobib ka iluprotseduurideks – seda saab kasutada näiteks naha koorimiseks.
4.Kohvitassi ja -kannu pesemine: peske kohvitasse ja -kannu nõudepesumasinas, soovitatavalt täis masinaga.
5. Kohvipakendist saab teha nii mõndagi: kohvipaki laminaat on vastupidav käsitöömaterjal ja sellest saab meisterdada käsitööesemeid, nagu poekotid, leivakorvid, ehted, kaunistused, liulauad ja kuumaalused. Kui te ei kasuta pakendit meisterdamiseks, visake tühi kohvipakk pakendijäätmete hulka.
Pauligil on ambitsioonikad kliimaeesmärgid
2020. aasta kevadel seadis Paulig ÜRO säästva arengu eesmärkide põhjal uued ambitsioonikad vastutustundliku tegevuse eesmärgid. Rahvusvahelise toiduettevõttena soovib Paulig pakkuda uusi maitseelamusi ja ergutada tarbijaid tegema jätkusuutlikumaid valikuid, seejuures maitse ja mugavuse osas järeleandmisi tegemata.
Paulig on esimene Soome toiduainetööstuse ettevõte, kellel on teaduspõhised kliimaeesmärgid. Pauligi eesmärk on vähendada 2030. aastaks oma väärtusahela (scope 3) kasvuhoonegaaside heitkoguseid 50 protsenti. Paulig teeb jätkuvalt koostööd oma praeguste tarnijate ja partneritega vastutustundlike põllumajandustavade edendamiseks, otsib uusi tooraineid ja partnereid ning töötab välja ringmajandust toetavaid uusi ärimudeleid.
Pakendite arendamine on endiselt üks Pauligi peamisi prioriteete ning aastaks 2030 loodetakse jõuda selleni, et kõik Pauligi pakendid oleksid valmistatud taastuvatest või taaskasutatavatest materjalidest ning need on taaskasutatavad
Allikad
* Loodusvarade keskuse (Luke) veebipõhine päevikuküsitlus 9.11.–2.12.2019, N = 283 ja veebipõhine kohvi raiskamise küsitlus 29.11.–4.12.2019, N = 249. Uuringud toimusid Luke 2019. aasta suurema toidukao uuringu raames, N = 1151. Tellija: Paulig.
** Nielsen Finland Scanatrack ja Homescan 1999 – mai 2020 / NEPA kohviandmebaas: kohvijoomise levik – kõik 15–74-aastased, 556 IP tassi päevas – need, kes joovad kohvi, 483 IP / vajaduspõhine segmenteerimine 12/2018 Nepa N = 1006
*** Pauligi hommikukohviuuring 2016, N = 1001
Lisateavet Pauligi jätkusuutliku tegevuse ja kliimaeesmärkide kohta >